Tunnustuseta staarid...

Täna käisime koos aktivistidest õpetajatega ja näiterinig õpilastega Kernu Eriolümpia Kultuurifestivalil esinemas. Teemaks oli "Kui ma oleksin president...", meie tublid nagu ikka olime põhjalikult valmistunud - etendus vastas teemale,dekoratsioonid olid, kostüümid, muusikaline osa,kavalehed isegi!Aga ikka ei midagi - tahaks enamat kui diplom "Hea esinemise eest" ja olen kindel,et olime selle ärateeninud. Lapsed muidugi I koha diplomist ei hooli, peaasi, et päev oleks vaheldusrikas ja saaks päris laval esineda.Ja kui õpetajad laste (pigem küll enda) lohutuseks Hesburgeris jätsi ostavad - on kõik kõige parema korras :) ! Kui aga üks päev on aga kehvasti alanud läheb nii ka lõpuni - töö juurest koju sõitma hakates selgus,et auto aku tühi,sest hommikul unustasin tuled põlema. Töökoha autojuhi ja vastutuleliku lapsevanema abil otsustas mu rauast kallike siiski käivituda, aga pagass keeldus lahti tulemast. See oli viimane tilk kannatuste karikasse - oma autos võib ju natuke pisaraid valada,niikaua kui liiklusohtlikku olukorda ei tekita?!Koju jõudes suure vihaga autoust lahti tõmmates, murdsin küüne ka veel, kuigi eile alles sai hoolduses käidid (oh seda tibide maailmalõppu!)...Täna ei näe mu näol naratust - mitte kriipsuvõrdki...Aga homme on parem päev - kevad ju õhus :)))